Peipsi neli nägu

Uskumatult ilus talv anti meile tänavu ja tuleb veel viimast võtta, sest mine tea, kas jääd enam kunagi tulebki. Sülitan nüüd kolm korda üle õla. Talvist sikuskapüüki Peipsil ei asenda mitte miski, see on nii eriline tunne kui lähed hommikul vara järvele, teed mulgu, lased sikuska vette, teed paar tõstet ja siis käib vastu lanti tonks. Kirjeldamatult äge tunne on kala rauatükiga üle kavaldada. Edasi on vaja ainult õnne - peab lootma, et leiad augu kus ahven hakkab ketti tulema ja suur kala teeb ka suu lahti. Kui ei tee, pole ka hullu, sest iga Peipsil käik on nauditav ka siis kui kala eriti ei saa. Käisime järvel neli päeva jutti ja juba ainuüksi vahelduv ilm pakkus emotsiooni, mida kuival maal ei tunne.  
Ideaalne päev - päikeseline, tuulevaikne ja kala võtab.


Loe lisaks »


Mida teha 30kg ahvenaga?

Kui kala võtab ei ole sikuga 15 kilo ahvenat päevas püüda eriline kunst. Saab ka rohkem, kui piiraguid veel polnud tuli ette ka 40kg päevi. Palju keerulisemaks läheb siis, kui koju tassitud kalahunnik tuleb ära puhastada ja ära süüa.  


Loe lisaks »


Kui kukkus, siis võttis

Talv on äge aeg ja ahvenapüük Peipsil kuulub vaieldamatult selle juurde! Kui jääd on ja kala natukenegi võtab, üritame alati talve jooksul vähemalt ühe pika nädalavahetuse järvel veeta. Seekordseteks märksõnadeks said külm ilm, jääpragu ning auhinnaks kannatlikkuse eest "võtt nagu vanasti". 
 Kahe tunniga norm täis, asjad kokku ja kojusõit. 

Loe lisaks »


Kraaviahvenad

Mis võiks olla veel ägedam, kui leida väikesest, kraavimõõtu ojast aplalt toituv ahvenaparv ja neile sikuska nina ette lasta. Talipüügimekad on küll Peipsi järv ja Pärnu laht, aga vahel tasub proovimas käia ka jõesonnidel ja väiksematel järvedel, sest neil võib saada lihtsalt uskumatuid elamusi. Kala võib olla ka poolemeetrises vees ja kui seal midagi nina ette kukub, siis hakkavad matsud käima.


Loe lisaks »


TRALLI HAKKAB SAAMA

Kui sul on 10-aastane poeg, kes on kalapüügi järgi hull, siis ei lasta isegi 1. jaanuari hommikul korralikult välja puhata. Olime seekord Lõuna-Eestis ja hommikul käisime kohe ühe väikejärve jääd proovimas. Kandis küll ja lasime sellele sikudega ringi peale, kuid ainsaks tuvastatud elusolendiks jäi alamõõduline haug. Jää kandis korralikult ja otsustasime proovida ka teise väikejärve pealt.  


Loe lisaks »


Äikesekalad

Kas kala võtab äikesega? Esmaspäeva õhtul läksin kodujõele mikrojitamise plaaniga ja vahetult peale saabumist pani taevast esimese litaka ära nii, et maa värises. Kõik mõtlesin, sest näiteks forellipüük peale äikest on mulle üsna tulutu tegevus tundunud. 


Loe lisaks »


Kalalaager Ahvenamaal

Märtsi esimestel päevadel käisime esimest korda talvel Ahvenamaal, eemärgiga püüda sikuga ahvenat ja ehk saada jää pealt kätte ka mõni koha. Kohtadest ja kala landieelistustest ei teadnud me suurt midagi ja selle kohta oli tulemus väga hea.


Loe lisaks »


13,7

13,7kg ilusas mõõdus ahvenat on tänavu Peipsil täitsa arvestatav saak. Püük käis rauaga, sest Peipsil kombainitada või mõllitada on minu jaoks mõnu rikkumine. Kui poolekilone päts ikka laksu vastu sikut paneb, siis seda tunnet ei saa võrrelda mitte ühegi kalapüügiga.  


Loe lisaks »


Peipsil on vanad head ajad tagasi

Hooaja esimesed kümme kilo maru ilusas suuruses ahvenat on käes! Niisugust püüki nagu laupäeval Peipsil ei osanud ma küll oodata. See tuli see nagu pauk luuvarrast, sest mõttes olin ma Peipsi selleks talveks juba maha kandnud. Kala polnud korralikult juba sügisel ja esimeste nädalate püügid näitasid, et tulemas on mikroahvenate aasta.

Loe lisaks »


Härrasmeeste kalapüük

Mitte, et mina mingi härrasmees oleks, pigem ikka tavaline maakas, aga just nii ma viimast Ahvenamaa kalatrippi nimetaks. Reede õhtul, peale tööpäeva lõppu istusime Tallinnas lennukile, lühikeste peatuste järel Helsingis ja Turus, maandusime kolm tundi hiljem Mariehamnis. Pool tundi taksosõitu ja olimegi kohal. Tegelikult võiks ka hommikuse lennuga minna, püügiaeg sellest oluliselt ei vähene. Kuid ärme unusta, et kalapüük on siiski seltskondlik ajaviitmise vorm, eriti see härrasmeeste oma, ja mõni liiter head Vene viina aitab korralikult sotsialiseeruda.


Loe lisaks »


Kuidas me jääkülmast veest lesta püüdsime

Veetemperatuur Pakri saarte all on kõigest 8,4 kraadi. Keset suurt suve! Lisaks on idakaarte tuul merest vee ära varastanud ja vees võib näha kive, mille olemasolust mul halli aimugi polnud. Nagu ikka liigub ära pealmine soe veekiht, aga kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tuleb sügavast asemele külm vesi. Mul oli plaanis selle aasta esimene võrgupüük, sest lest on juba paks, ahven on parves ja võib trehvata mõne ilusa siia otsa. Eestlane ju teab, et "idast pole kunagi midagi head tulnud" ja "idatuul paneb isegi tünnist kala pihta", aga proovimata jätta ka ei saanud. Tulemust saab vaadata siin.


Loe lisaks »


Häbilugu

Raisk, nii närvi ajab. Käisin Peipsil ja sain pika päeva tulemuseks viis ahvenat. Needki suure vaevaga ja ainult tänu tahtejõule kinni võetud. Tahaks jubedalt ropendada, aga avalikult pole ilus.


Loe lisaks »


Peipsi õppetunnid

Jõllitan Rakvere bensiinijaama peldiku uksel alkoinfo plakatit, mille üks küsimus on umbes selline: „kas sa oled kunagi pohmelli pärast tööle/kooli hiljaks jäänud?“ Kurat, ma jäin kalale hiljaks! Kasepääle jõudsin alles südapäeval. Vabariigi aastapäeva järgne kalapüük algas minu jaoks ülipiinlikult.



Loe lisaks »


Kiidelda ei ole millegagi

Kui kala ei võta, peab leidma põhjuse nurjaläinud päeva põhjendamiseks. Ilm oli ilus, mõnus oli olla jm on siis peamised argumendid, millega ennast lohutada. Tegelikult tuleb ausalt tunnistada, et oskuseid napib või siis tõesti ei sattunud sööva kala peale.


Loe lisaks »


Ära sa vasakule pane

Pärnusse jõuan kell 10 hommikul, mis on ilmselgelt liiga hilja, sest kalale minnakse ikka hommikul. Mitte, et kala sellest midagi teaks ja hommikul suu lahti kalamehe lanti ootaks. Eemal jääl paistavad juba sadade kalameeste seljad ja seda on kaldalt valus vaadata, ilmselt kõikidel käed juba käivad. Sätin end tõukekelguga minekule ja kõrvalt tuleb jääle veel teinegi hilineja. Käisid eile ka siin? Ei. Ära sa siis vasakule pane, ma olin eile seal, kala võttis ainult kell 11-13. Paremal oli paremini saadud! 
Veel eile oli siin jää! Pilt on tehtud mõned aastad tagasi Pärnu lahel.

Loe lisaks »


Kes püüda oskab saab pärnust ilusti ahvenat

Pärnu lahelt on ilusti ahvenat saadud alates esimese jää tekkimisest. Esimene jää tähendab seda, et esimesed kalamehed olid Pärnust lõunapoole jääval laheosal peal juba siis, kui kalurid alles paatidega võrke lasid. Peipsi püükidele vahelduseks käisin Pärnus tõukekelgurallil.
Ideaalsed jääolud tõukekelgu jaoks. Kilomeetreid kogunes ca 11, kala seevastu vaid 6,5kg.


Loe lisaks »


Peipsi avapauk 2017

Kas Peipsi on juba jääs? Kas inimest kannab? Millal piirivalve võiks järve lahti teha? Need on küsimused, mis erutavad iga tõsisemat sikumeest alates esimese jää tekkimisest. Vaesed Peipsi äärsed sõbrad saavad paari nädala jooksul surmani ära tüüdatud, sest need küsimused vajavad vastuseid kui mitte iga päev, siis ülepäeva kindlasti. Tänavu avanes Peipsi jaanuari teisel nädalal, nädalalõpus olime meiegi kohal, sest kuuldavasti kala saadi. 



Loe lisaks »


Rekordid

Suvesiku saak Peipsil, ca 30kg ilusat ahvenat.

Enamikel kalameestel on olnud etapp, kus kõige olulisem on kogusaak, nii ka minul. Minu suurte saakide aasta oli 2010, kui koju sai tassitud veidi rohkem kui 490 kg kala. Sisetunne ütleb, et on olnud ka saagirohkeimaid aastaid, kuid päevikupidamine on olnud suhteliselt juhuslik, mõne aasta kohta on andmed täpsed, teistel on sissekanded üsna juhuslikud. 


Loe lisaks »