Kraaviahvenad
Mis võiks olla veel ägedam, kui leida väikesest, kraavimõõtu ojast aplalt toituv ahvenaparv ja neile sikuska nina ette lasta. Talipüügimekad on küll Peipsi järv ja Pärnu laht, aga vahel tasub proovimas käia ka jõesonnidel ja väiksematel järvedel, sest neil võib saada lihtsalt uskumatuid elamusi. Kala võib olla ka poolemeetrises vees ja kui seal midagi nina ette kukub, siis hakkavad matsud käima.
Pildil oleva "jõe" peale oli jää alles tekkinud. Täpsemalt vulises silla all ja ka püügikohast 10 meetri kaugusel alles vesi, aga käärus oli jää peal ja loomulikult oli vaja proovida ka sinna peale ronida. Virutasin tuuraga matsu kalda all oleva jää pihta ja korraliku ragina saatel tuli august pahvakas õhku ning jää kukkus silmnähtavalt allapoole. Ilmselt oli esimene jää tekkinud mõned päevad varem ja korralikud, rohkem kui kümnekraadised külmakraadid vee pealevoolu kinni pannud. Polnud just julgustav, aga paarikümmend sentimeetrit kaugemale tehtud löök enam jääst läbi ei läinud.
Vaevaliselt upitasime ennast jääle ja siis hakkas kohe trall pihta. "Jõgi" nägi välja selline.
Esimesed togimised saime kohe, aga need augud olid tehtud ettevaatlikult ja veidi liiga madalasse. Iga jää peal veedetud minutiga läks aga tunne "tugevamaks" ja järgmised augud andsid aina rohkem kala, kuni vastu pimedat hakkas "ketti" tulema igas mõõdus ahvenaid, suurimad neist ca 300grammised. Kõige naljakama olukorra pakkusid kaks kohalikku vanameest, kes saabusid oja kaldale äärde pikkade lattidega ja vaatasid tekkinud jääd üsna nõutute nägudega. Me küll pakkusime, et võime neile lati ulatusse augud teha ja nad saavad proovida korgid sinna sättida, aga see plaan ei leidnud heakskiitu. Tegelikult oleks nad võinud muidugi proovida, ma olen isegi kord ühes väikesadamas kiviga augu jäässe visanud ja sellest august õngega ahvenat katkunud.
Mõnetunnise püügiga saime kahepeale kokku ca 7kg ahvenat ja tohutult emotsioone, mida madalas vees pisikeste põikidega püük pakub. Talv on lahe!
Esimesed togimised saime kohe, aga need augud olid tehtud ettevaatlikult ja veidi liiga madalasse. Iga jää peal veedetud minutiga läks aga tunne "tugevamaks" ja järgmised augud andsid aina rohkem kala, kuni vastu pimedat hakkas "ketti" tulema igas mõõdus ahvenaid, suurimad neist ca 300grammised. Kõige naljakama olukorra pakkusid kaks kohalikku vanameest, kes saabusid oja kaldale äärde pikkade lattidega ja vaatasid tekkinud jääd üsna nõutute nägudega. Me küll pakkusime, et võime neile lati ulatusse augud teha ja nad saavad proovida korgid sinna sättida, aga see plaan ei leidnud heakskiitu. Tegelikult oleks nad võinud muidugi proovida, ma olen isegi kord ühes väikesadamas kiviga augu jäässe visanud ja sellest august õngega ahvenat katkunud.
Mõnetunnise püügiga saime kahepeale kokku ca 7kg ahvenat ja tohutult emotsioone, mida madalas vees pisikeste põikidega püük pakub. Talv on lahe!
Lisa kommentaar