Sildid:

Kõdistada kõrva tagant või ...

Noorloomad on rumalad ja pakuvad oma ulja uudishimuga unustamatuid vaatepilte. Koprakutsikad paistavad praegu olevat täpses selles eas, kus uudishimu võidab alahoiuinstikti ja nii ma üks õhtu kraavi peal mõtlesin, et kas teha talle pai ja sügada kõrvatagust, pakkuda peo pealt süüa või võtta sabast kinni ja visata kaldale. Video viimastes kaadrites olev tänavune kutsikas tuli tõepoolest haardeulatusse. 

Video sai alguse paar päeva tagasi, kui nägin kraavis väga julgelt tegutsevat täiskasvanud kobrast. Tegin temast mõne kaadri, mis on video alguses. Paar päeva hiljem olid ilmselt maaomanikud tammi osaliselt maha lasknud ja kraavis käis aktiivne tammiehitus. Ema näha ei olnud, kuid kaks väiksemat, pakuksin üheaastast, looma saalisid edasi tagasi ja vedasid tammile muda ning oksi.
Seisin nendest maksimaalselt viie meetri kaugusel ja vahtisin usinaid tammiehitajaid tunnikese. Mõned korrad muutusid loomad kahtlustavaks ja tõmbasid ninaga lõhna, kuid nende tööindu see ei vähendanud. Ilmselt oli mamma andunud karmi korralduse vesi õhtuks kinni panna ja uuesti üles tõsta.
Kutsikas sulistas tammiehitajatest mõnikümmend meetrit ülesvoolu teetruubi juures, kord puges peitu ja siis tuli jälle välja. Kihvt on näha, kuidas uudishimu noorest loomast võitu saab. Natuke on nagu hirm, aga veel rohkem tahaks teada, mis uus asi truubiperve peal kükitab ja kahtlast lõhna eritab. Nii ta tuligi lõpuks poole meetri kaugusele, enne kui taipas, et seda suurt kogu peab ikkagi kartma. Võibolla ei taibanud ka, sest mul sai kaamerakaart täis ja tegin minekut. Jõudu ja jaksu teile, koprapere!  

Eelmine
Häbilugu
Järgmine
Kalastajaga Vormsil haugijahil

Lisa kommentaar

Email again: