Kalastajaga Vormsil haugijahil

Kui mingi kala on vaja kindla peale kätte saada, siis see ei õnnestu. Tavaliselt lihtsalt on nii! Ketis kalad pole ja kaamerate kaasavõtmine tähendab juba eos ebaõnne. Seekord andis põhjuse haugi püüdma minna  "Kalastaja" ajakiri, kuhu on vaja lugu veteröövli jahist Väinameres. Viisin peatoimetaja Ralfi Vormsi alla, kus ma ei ole veel kunagi saagita jäänud. Mõtlesin endamisi, et näitan, kui lihtne on merest kala üles leida ja suundusin otsejoones madalikule, mis on nagu sahver. Ma ei mäleta korda, mil seal kala poleks olnud. Seekord ei olnud! Videokokkuvõtet päevast saab vaadata siit.
 

Järgmiseks suundusin ühe kalda all asuva karinurga peale, sain seal kohe esimese viskega alamõõdulise haugi ja siis hakkas kala tulema. Kalad polnud just uute rekordite masti, aga süda sees laulis, sest päev oli päästetud ja juttu tõestab ka ajakirjas ilmuv pildimaterjal.
Kõik fotod: Ralf Mae
Päeva jooksul käisime läbi palju kohti, mis on aegade jooksul kala andnud, kuid päris paljud neist olid kalavabad. Üks tuttav oli kindel, et saare ümber on meeletu ülepüük ja eks see võib nii ka olla. Samas, püügipäeval oli vesi väga madal ja võimalik, et kala hoidis lihtsalt sügavamale või kohtadesse, mis läbi loopimata jäid. Lõuna paiku tegime kaldal kalad puhtaks ja grillisime vorsti. 
Päeva lõpuks võtsime kaasa kuus kala, hulka lasime ka lahti ning oli ka otsast äraminekuid. Kummalisel kombel ei trehvanud me seekord mitte ühtegi üle kahekilost kala. Pikemat lugu kalalkäigust ja haugipüügist madalas meres saab lugeda "Kalastaja" sügisnumbrist. 
Haugipüük madala ja selge veega meresoppides on äge! Ma ei söö eriti haugi ja ammugi ei pea lugu haugitrollingust või haugipüügist mudajärvedes, aga meres, kus kala võtt tihtipeale silmaga näha ja haugid viskavad "küünlaid" nagu meriforellid, on püük tore.

Eelmine
Kõdistada kõrva tagant või ...
Järgmine
Kuidas me jääkülmast veest lesta püüdsime

Lisa kommentaar

Email again: